Kui oluline see siis tegelikult on? Kui oluline on see sinu jaoks, et su isa käib su trenne ja mänge vaatamas? Kas sa kritiseerid isa sellepärast, et ta on kohal, siis kui saab või oled talle tänulik, et ta tuleb isegi, kui sa pole seda soovinud?
Isa käib su trenne ja mänge vaatamas, kui võimalus on. Lapsena, ka täiskasvanuna peaksime selle üle uhked olema, et näe, minu isa käib kaasa elamas ja on peaaegu alati kohal, kui mul on mõni mäng või isegi trenn. Ta leiab peaaegu alati selle aja, paraku kõigi isad ei käi, nad isegi ei huvitu, mida või kus trennis või millega tema laps tegeleb. Aga tema, ta elab mulle alati kaasa, olenemata kui halvasti võib mäng minna annab ta siiski postiviise ja motiveeriva noodi, et saaksin edasi paremuse poole püüelda.
Samas peab olema treener sama hea motivaator, kui on seda isa. Ta siiski peaks süstima nii minusse, kui ka teistesse sportlastesse positiivsust. Tähtis pole ju võit, vaid osavõtt. Alati ei saagi võita, kuid sellest olenemata ei tohi pead norgu lasta. Iga mäng ja trenn tuleb anda endast parim.
Kuid endast parima peavad andma kõik meeskonna liikmed, sest kui üksi rabeled ja annad endast 110%, pole kasu sellest midagi. Samas sel hetkel võidad ainult sina ja keegi ei saa süüdistada, et sa ei panustanud õigesse kohta.
Hea sportiv noor, palun täna õnne, et su isa käib su trenne ja mänge vaatamas!
Ole õnnelik, selle üle, et sul on isa,
sest paraku kõigile pole õnn niimoodi naeratanud.
S.